neljapäev, 17. veebruar 2011

Kaua kestab "poolearuga" riigijuhtimine?



Sõitsime kord koos mu seitsmeaastase tütre Kadrianniga mööda Hanila kirikust. Kui laps kuulis, et pühakoda on üle 700 aasta vana, siis ta imestas. Ja hetke pärast lisas: „Aga aeg läheb ju ruttu!“
Läheb tõesti kohutavalt ruttu. Alles ju olid Riigikogu valimised ja ennäe, jälle uued ukse ees!  Erakonnad püüavad taas üksteist üle trumbata õhulosside ja õnnemiraažidega. Suurima õhumulli auhinna võiks anda rohelistele, kes tahavad nn „kodanikupalga“ sildi all Eesti kodanike vahel laiali jagada  ca  1,15 miljardit eurot (18 miljardit krooni), mis piltlikult väljendades on suurem kui kogu Eesti haridusele ja kultuurile ettenähtud eelarveline summa ühtekokku!
Üksikkandidaadid ei ole andnud katteta lubadusi. Meid ühendab soov tuulutada  Eesti läppunud poliitruumi, eriti parteide tagatubasid, kus sageli ei arvestata erakonna lihtliikmetega, rahvast rääkimata.  Üksikkandidaadi rollist on toredasti kirjutanud tunnustatud südamearst, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Teesalu, kes ütleb, et erakonnad ei unusta oma erahuvisid, sellele aitab kaasa valijate häälte libisemine. Üksikkandidaat on aga seotud otse oma valijatega, temale antud hääled jäävad temale. Professor Teesalu südame teeb murelikuks meie tervishoiu alarahastatus ning lugupeetud arsti arvates tuleb see kiiremas korras viia vähemalt Euroopa keskmisele tasemele. Rein Teesalu on sünnilt saarlane, seepärast kandideerib ta Saaremaal, Hiiumaal ning Läänemaal
Küsin ka endalt, mida saame me üksikkandidaatidena Riigikogus ära teha? Olen kaheksa aastat parlamendipinki nühkinud ning kõige kurvastavam on olnud kestev vaen opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Tänane Riigikogu on kui aju, mille üks poolkera ei kuule ega näe teisest poolkerast tulevaid signaale. Aga väikerahvas ei saa lubada, et teda juhitakse üksnes ühe ajupoolega ehk rahvakeeli „poolearuga“. Usun, et üksikkandidaatide roll saab olema nende kahe poolkera lepitamine, sidumine, koostöövaimu loomine Toompeal. See on ka peapõhjus, miks enne valimiskasti juurde minemist tuleks heita pilk üksikkandidaatide nimekirjale ning valida siit kõige usaldusväärsem mees või naine riigitüüri juurde.
Siis võib loota, et järgmised neli aastat  Riigikogus kujunevad palju viljakamaks kui eelmised kiiresti mööda vilksatanud ja üsnagi sisutühja aastaringi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar