1918. aasta hämaral veebruariõhtul Endla rõdult kõlanud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele tunnustas Pärnumaad koos Läänemere saarte, Viljandimaa jt maakondadega Eesti Vabariigi lahutamatuks osaks. Kui läheb hästi Eestil, siis käib hästi ka Pärnumaa käsi ning vastupidi – luues edukat Pärnumaad ehitame me eesrindlikku Eestimaad.
Usun, et Pärnumaa ja tema pealinn Pärnu võivad saada paigaks, kuhu siit lahkunud õnneotsijad tahavad tulevikus tagasi tulla. Pärnumaa tuleb kujundada eriliseks piirkonnaks Läänemere ääres, kuhu tullakse õppima tarka majandamist, nutikat ühiskonnakorraldust, rahvuslike kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmist. Et neid sihte saavutada, tuleb palju muuta. Nii maakondlikul kui riiklikul tasandil.
¤ Üksmeele ja koostöö saavutamiseks paarikümne Pärnumaa omavalitsuse vahel on aeg riiklikult seadustada ka teine omavalitsuslik tasand – Maakogu. „Maakondliku parlamendi“ ülesandeks saagu hästitoimiva, ka kõige kaugemaid külasid ja saari rahuldava arstiabi, koolivõrgu, ühistranspordi korraldamine. Samas tasub hoida esmatasandi – tänaste volikogude - elujõudu. Eks ikka selleks, et kohaliku elu üle otsustamine inimestest liiga kaugele ei läheks.
¤ Halvim otsus on rahva seljataga tehtud otsus. Aeg on seadustada külaseltsi ja linnaosa sõnaõigus valla- või linnavolikogus. Elanike arvamust peab küsima enne elutähtsate otsuste langetamist, olgu selleks koolide sulgemine või avamine, loodus- või muinsuskaitsealade kehtestamine. Keegi ei tohi kodumaa edendamisest kõrvale jääda.
¤ Pärnumaa haridustase jääb kõvasti alla Eesti keskmisele. Kui kõrgharidusega töötajate osakaal on üleriigiliselt 25%, siis meie makonnas on see vaid 15%. Üheks lahenduseks oleksid rikkaliku ainevalikuga riigigümnaasiumid koos õpilaskodudega - nii linnas ja kui maakonnas. Pärnu linna vaimse potentsiaali ning õpikeskkonna tõstmiseks on kindlasti vaja avada siin ka humanitaarkallakuga ülikool.
Tegelikult on vaja kogu riigi hariduspoliitikasse tuua otsustav pööre – lisaks tasuta õppele kodumaistes ülikoolides on aeg sisse seada riiklike stpendiumide süsteem, et andekamad noored võiksid siirduda magistriõppesse maailma parimatesse kõrgkoolidesse. Muidugi tingimusel, et pärast lõpetamist tullakse tagasi erialasele tööle kodumaale, võimaluse korral lausa oma kodulinna või -maakonda.
¤ Eesti rahva iivet on aidanud tasakaalustada vanemahüvitis. Ühiskonna sidususe ja solidaarsuse nimel aga peame sotsiaaltoetusi, kaasaarvatud „emapalka“, viimistlema. Vanemahüvitise lagi tuleb langetada keskmise palga tasemele ning hüvitis kestku lasteaia-eani ehk lapse 2-aastaseks saamiseni.
¤ Väikerahvas ei saa lubada, et suur osa meist vireleb äärmises vaesuses ega oma ühtki tööotsa. Põhiseadus ütleb, et „riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel“. Kas see ka tegelikkuses nii on? Pigem aitab ju tänane valitsus ettevõtjaid, lootes nii uusi töökohti tekitada. Miks aga mitte õppida ajaloost? Kolmekümnendate aastate majanduskriisi ajal kasutati vabu käsi abitöödel, et rajade ühiskonnale olulisi avalikke hooneid ja taristuid. Arvan, et tänasele töötuskindlustusele on vaja leida alternatiiv riikliku tööpuuduse likvideerimise realistliku programmiga.
¤ Eestil tasub tuumajaama ehitamise asemel võtta julge suund taastuvenergeetikale, sest see on inimkonna tulevik. Tuuleelektrijaamade püstitamisel peab aga jälgima, et need ei kerkiks lähemale kui 2km elamutest. Tuuleelektrit tuleb müüa kohalikele inimestele oluliselt odavamalt. Nii muutub Eesti samm-sammu haaval kõige puhtama õhuga riigiks meie maailmajaos.
¤ Pärnumaad läbib rahvusvaheline maantee E67, mis viib otse Euroopasse ning mis on kui tapalava – siin hukkub lubamatult palju inimesi. Pärnumaa saadikute järgmiseks ülesandeks saagu võitlus Via Baltica ümberehitamise nimel neljarealiseks eraldi sõidusuundadega kiirteeks ja seda juba EL finantsperspektiivi 2014-2020 vahenditega. See suurprojekt ärgu sündigu teiste teede arvelt – iga kodu ja töökohani peab jõudma aastaringselt sõidetav tee.
Kust tulevad vahendid nende ideede elluviimiseks? Muutudes puhtaima õhuga riigiks Euroopas, on meil võimalik teenida miljardeid eurosid saastekvootide müügist. Ja lisaraha saada ka progresseeruvast tulumaksust, kus paariprotsendiliste, sujuvate astmete puhul ei hakka toimuma vigurdamisi astmepiiridel.
Ja ikkagi ei usu kandidaat nr 882 rahasse kui ainsasse imettegevasse jõusse.
Imesid teevad ju inimesed, kes tahavad elada oma üürikest elu õnnelikult.
Ja ihkavad teostada end siin, meie ainukesel kodumaal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar